1949. aasta kevadel tuli rühm mehi ETKVL Rakvere KIT-is tagasihoidlikule mõttele, et teeme ansambli. Välja kukkus aga koor, mis kujunes peagi maakonna suurimaks. 

Meeskoori oli Rakvere tegelikult näinud ja kuulnud varemgi, kuid katkendlikult. Alates 1926. aastast tegutses Rakvere Laulumeeste Selts, mille tegevus jäi vahepeal soiku, kuid 1935. aastal äratati taas ellu. 1940. aastal ajas nõukogude okupatsioonivõim seltsi laiali koos kõigi teiste seltsidega. 1943. aasta sügisel tehti katse meeskoor taastada, katusorganisatsioon loodi Rakvere Meestelaulu Seltsi nime all. Kuid peagi veeres sõjavanker taas üle Eesti. 

Neljas katse osutus raskete aegade kiuste õnnelikuks.

 

Meeskoor elas üle nõukogude aja, paisudes vahepeal koguni 80-liikmeliseks. Ühiseid kontserte anti paljude tunnustatud artistidega, nagu Georg Ots või Artur Rinne. Koor lõi kaasa tähtsate juubelsünniaastapäevade tähistamises, esines mitmel pool Eestis ja sõlmis sõprussuhteid.

Uue Eesti aja saabudes sai Rakvere KITi meeskoorist Meeskoor Rakvere. Jätkati esinemisi nii Eestis kui ka välismaal. Liikmeskond hakkas küll aegamööda vananema ja kahanema. Olaf Leps (1926-2015), kes juhatas koori algusaegadest saadik, oli ühest hetkest teadaolevalt Euroopa vanim tegutsev dirigent.

Praegu on kooris ligi 20 lauljat, koori juhatavad Ahti Bachblum ja Jaanus Nurmoja. 2014. aasta üldlaulupeo järel võitis koor ajutiselt kursi kergele muusikale, püüdes muu hulgas taaselustada väärt lööklaule, mis mingil põhjusel on jäänud unustusehõlma, samuti anda koorilik kõla uuema aja lauludele, mida pole seni taibatud meeskoorile seada.