Rakveres kõlab jälle meeslaul

Veebruar 1, 2016

Virumaa Teataja 23.11.1943, lk 4

Meestelaulu selts uuesti tegutsema, meeskoori võetakse uusi lauljaid

Rakvere muusikaelu on elustumas uuee tegevusväljaga laülusõpradele. Praegu on nimelt asutamisel meeskoor, mille ümber on koondunud juba arvukalt meeslauljaid. Tegelikult on meeskoor tegutsenud juba paar kuud. Koori organiseerimistöö aga jätkub ning selle ümber loodetakse koondada veelgi uusi meeslaulu harrastajaid. Asja algatajaiks ja organiseerijaiks on endised Rakvere laulumeeste seltsi liikmed. Teatavasti likvideerisid bolševikud kolme aasta eest ka Rakvere laulumeeste seltsi, misajast peale pole enam Rakyareg tegutsenud ka meeskoori. Nüüd on aga Rakvere laulumeeste selts saanud uuesti tegutsemisloa, hakates nüüdsest peale tegutsema Rakvere meestelaulu seltsi nime all.
Seltsi organiseerimistöid juhib praegu ajutine juhatus, kuhu kuuluvad V. Roi, A. Veevo ja E. Nurk. Lähemal ajal seisab ees meestelaulu seltsi peakoosoleku kokkukutsumine, et valida organisatsioonile põhikirjas ettenähtud organid. Rakvere meestelaulu seltsi koorijuhiks on Harald Lindjärv. Koori lauluharjutused toimuvad kaks korda nädalas: teisipäeviti tenoritele, reedeti basshäälteie. Harjutused, mis algavad kell 7 õhtul, toimuvad omakaitse orkestri harjutusruumis Pikal tänaval. Koori täiendamiseks võetakse vastu uusi lauljaid. Vastuvõtmine leiab aset veerand tundi enne harjutuse algust.

    Posted in: 1943, Ajalugu

    Rakwere saab omale tugewa meestekoori

    Veebruar 1, 2016

    Virumaa Teataja 11.12.1926

    Läinud esmaspäewal peeti Rahwamajas Rakwere laulumeeste seltsi asutamise koosolekut, millest üle 30 inimese osawõtis. Wõeti wastu seltsi põhikiri ja waliti ajutine juhatus, kuhu kuuluwad hrad Blaubrik, R. Suurmann, Purri ja Laredei. Harjutusi peetakse esialgu 1 kord nädalas. Koorijuhiks waliti seminaari lauluõpetaja hra Mesiäinen. Kes soowiwad laulumeeste seltsi liikmeks astuda, peawad sellest teatama ajutisele juhatusele.

      Posted in: 1926, Ajalugu

      Meeskoor wajab lauljaid

      Veebruar 1, 2016

      Virumaa Teataja 26. aprill 1935 lk 3
      Rakwere laulumeeste seltsi koor wõtab osa 1935. a. kahest laulupeost.
      Rakwere !auluharrastaiate peres tuntakse juba mõnda aega puudust meestelaulu järgi, missugusel alal kohapeal wiimastel aastatel walitses peaaeau täieline waikus. Samal ajal teistes linnades, ja pealegi palju wähemates kui on seda Rakwere, on meeste laul wõimsalt kõlanud ja eduteed käinud. Siin ei tohiks arwata waikuse põhjuseks lauljate puudust, waid seda peab otsima kusagilt mujalt.

      Arwestades sellega, asusid lauluhuwilised koos Rakwere Laulumeeste Seltsi endiste juhtiwate tegelastega seltsi tegewust uuesti elustama. Uuesti tegewust alustanud selts ja meeskoor loodawad, et meeslauluharrastajad kohapeal ei keeldu oma aktiiwsest kaasabist noore meeskoori töös ja hakkawad innuga meeskooris kaasa laulma. Juhul, kui keegi pole weel meeskoori liige ja kawatseb astuda koori lauljaks, palutakse neid ilmuda alltähendatud ajal koori harjutusele ja astuda koori liikmeks.

      Kooril on praegu kontserdikawa wiimistlemisel ja hilisemad juurdetülijad ei suuda kontserdilaule selqeks õppida. Peale kontserdikawa täitmist jatkab koor 3. meeslaulupäewa (mis toimub 2l. juulil s. a. Haapsalus) ja Pärnumaa laulupeo (mis toimub 6. ia 7. juulil s. a. Pärnus) kawa õppimist, kus saavad muidugi kaasa laulda ka hilisemad juurdetuluud kooriliikmed. Rakwere Laulumeeste Seltsi meeskoori harjutused peetakse linna 1. alakooli ruumides. Tööstuse tän. nr. l2, igal teisipäewal ja reedel kell 20 (8 õhtul), alates 26. aprillist s. a. Rakwere ühisaünlnaasiumi lauluõpetaja hra Jaan Pakk’i juhatusel.

        Posted in: 1935, Ajalugu

        Restart, meeskoor!

        Aprill 16, 2015

        Nüüdseks on peaaegu pool aastat möödas Meeskoor Rakvere 65. sünnipäeva tähistamisest meestelaulukontserdiga “Ma otsin teed”. See püsib meie mälus meeleoluka ja mitmekesise üritusena pungil täis saalile. Vahepeal on juhtunud mõndagi. Teeotsingud aga jätkuvad.

        Kuigi paljud uskusid, et selle kontserdiga saab otsa ka Rakvere meeskoori ajalugu, leidus üksjagu neid, kes arvasid teisiti. Tänu neile “teisitimõtlejatele” on publik nii Rakveres kui väljaspoolgi olnud tunnistajaks sellele, et Meeskoor Rakvere on endiselt olemas.

        Tõsi küll, hetkel on see kooslus üsna kammerlik ja pigem eakas, kuid (tulevased laulumehed, lugege!) see “viga” peaks olema parandatav. Igatahes on koor jõudnud ka sellisena üles astuda nii Rakvere rahvamaja advendikontserdil kui ka Koeru segakoori 125. sünnipäeval. Samas on mõnelgi esinemisel tulnud kasuks kollektiivide koostöö. Nii oli see 7. novembri kontserdil, kus koorid ja ansamblid oma jõu ühendasid, nii ka tänavu 24. veebruaril Ausambamäel, kus laulsid koos Meeskoor Rakvere, koori endised liikmed ansamblist Sõbrad ning kammerkoori Solare meeslauljad… ja lõpuks 2. märtsil, mil langetasime pea oma audirigendi Olaf Lepsi mälestuseks.

        Kui ma mullu novembris avaldasin lootust, et meeskoori juhatamisest loobunud Aime Rahula asemel tuleb minu kõrvale koori juhatama samasugune professionaal, siis see lootus on täitunud. Uueks dirigendiks ja klaverisaatjaks on Ahti Bachblum. Nüüd, aprilli ja mai vahetudes võime öelda sedagi, et kõigi vahepealsete segaduste kiuste on ka koori katusorganisatsioonis – MTÜ-s Meeskoor Rakvere asjad lõpuks korda saamas.  Valisime uue juhatuse koosseisus Arvo Roosipuu (kes on ka uus koorivanem) ning Jaanus Betlem. Palju tänu Rein Toodele, kes oli 19 aastat järjest koorivanem ning panustas maksimaalselt “üleminekuaja” raskuste ületamisse. Loodetavasti jõuab varsti võiduka lõpuni ka asjaajamine äriregistriga.

        Punk laulupidu ja kergemuusikameeskoori periood

        Ei saa öelda, et meie kunstilised plaanid oleksid praegu just ülemäära ambitsioonikad. Lähim etteaste on kavas 15. mail. Esitame Rakvere Kultuurikollektiivide kevadisel peol kaks laulu. Üht neist on originaalis esitanud Liisi Koikson ja Marko Matvere, teist aga Vennaskond. Olgu need lood esimesteks märkideks selle kohta, et vähemalt mingi aja oleme eelkõige kergemuusikameeskoor.

        See mõte ei sündinud tühjale kohale. Eesti popmuusikaloos on üksjagu laule, mille kooriseadeid mõnele muule liigile peale meeskoori oleks raske ette kujutada. Hea näide oli kasvõi tollesama kontserdi “Ma otsin teed” nimilaul. Teenimatult unustusehõlma uinunut aga leidub veelgi. Isegi päris lähiminevikust. Eks  seda popmuusikat ole ju meeskooridelegi seatud (nt Alo Ritsing), aga paraku oleme harjunud kergemuusikakoorina nägema ja kuulma ikkagi segakoori, samas kui meeskoorist on valdav ettekujutus kui millestki konservatiivsest, pigem vanamoeliselt ning akadeemilisest või rahvalikust. Miks ei võiks siis meie proovida neid stereotüüpe lõhkuda? Meeskoor jääb ikka meeskooriks, vähemalt niikaua, kui tema kõla jääb meeste koori kõlaks.

        Nii osaleb Meeskoor Rakvere augustis esmakordselt Punk laulupeol. Plaanis on ka esinemine ööjooksjatele nädal varem.

        Mis järgmisel hooajal ja edaspidi saab, sõltub aga paljuski sellest, kas ja mismoodi uueneb meeskoori koosseis.

        Tulge koori uuendama

        Ka praegu on hea võimalus soovijatel rongi peale hüpata ning olla just need, kes meeskoori uueks muudavad. Uut ja noor(ema)t häält ootavad kõik häälerühmad, eriti aga bassirühm. Punk laulupeo repertuaari õpime juba praegu, aga põhjalikumalt keskendume sellele pärast maikuist esinemist.

        Laulja kohustuslik omadus on viisipidamine. Nooditundmist me ei nõua, kuid see oleks hea, sest kasvõi üksainus noodilugeja igas häälerühmas muudaks repertuaari õppimise kordades ladusamaks. Loodetavasti on uute tulijate hulgas ka selliseid inimesi, kes suudaksid koori kui organisatsiooni ülesmäge vedada.

        Koos käime endiselt kolmapäeviti Rakvere rahvamaja 2. korruse koorisaalis, proovid algavad kell 18. Tere tulemast!

          Posted in: Laulumehed teatavad

          Rakvere ansambel tuli Naissoo-konkursil teiseks

          Märts 28, 2015

          Laupäeval (28. märtsil 2015) Põltsamaal toimunud V üleriigilisel vokaalansamblite võistlusel “Naissoo laulud” tuli segaansamblite kategoorias teiseks Rakvere ansambel Ah, KaEl ja HaLe MaJa, ansambli kunstiline juht Jaanus Nurmoja tunnistati võistluse parimaks lauluseadjaks.

          Žürii hindas segaansamblitest parimaks ning ühtlasi kogu võistluse Grand Prix vääriliseks Tallinna vokaalgrupi Ring (juhendaja Veronika Portsmuth). Ring tunnistati ka parimaks Naissoo loomingu esitajaks. Naisansamblitest tuli esikohale Ramsi ansambel Olla Daam, ansambli juhendaja Toomas Voll sai tunnustuse parima juhendajana. Žüriisse kuulusid Mare Väljataga, Sander Tamm ja Irja Targama.

          Võistlusel tuli esitada kolm laulu, neist vähemalt üks Uno Naissoo laul ning üks saateta laul. Rakvere ansambli kavas oli Jaanus Nurmoja seatud Toivo Kurmeti “Vaikuse laul” ja a cappella põimik “Igal linnul oma rada” Uno Naissoo loomingust, samuti Nurmoja enda loodud “Lähen ja naeran” Tõnu Trubetsky tekstile.

          Rakvere ansambli tuumik on meeskvartett HaLe MaJa, mille nimi moodustub liikmete eesnimede esimeste tähepaaride järgi. Kuna ansambel soovis Naissoo-konkursile kaasata naishääli ja klaverisaatja, siis “täienes” vastavalt ka ansambli nimi. Klaverisaatja Ahti Bachblum ning lauljad Kaia Tambi, Elo Üleoja, Hannes Veski, Lembit Kopso, Margus Lehtpuu ja Jaanus Nurmoja olidki seega kokku ansambel Ah, KaEl ja HaLe MaJa. Enamus neist on kammerkoori Solare lauljad, Elo Üleoja on Solare dirigent ning Ahti Bachblum ja Jaanus Nurmoja juhatavad meeskoori Rakvere.

          Jaanus Nurmoja väljendas siirast tänu kõigile ansambli liikmetele, tõstes iseäranis esile Elo Üleoja professionaalset panust õppeprotsessi ning Ahti Bachblumi ansambliga arvestavat klaverisaadet.

          Parima lauluseadja tiitli toonud põimikuks olid seotud Uno Naissoo laulud Heldur Karmo tekstile “Unistaja metsateel”, “Metsa telegramm” ja “Kajakas” (lisaks lühike tsitaat laulust “Tule minu valevasse purjepaati”), samuti instrumentaateose “Valss-grotesk” põhiteema, mida esitati vokaliisina. Esituse juurde käisid neile teostele vastavad linnuhääled – rähni toksimine, kajakate kisa, kanade kaagutamine, kuke kiremine ja lindude tiivaplagin.

          Ka teistel rakverlaste esitatud lauludel oli oma kaudne seos Uno Naissooga. “Vaikuse laulu” algselt esitanud ansambliga Virmalised tegi koostööd ka Uno Naissoo poeg Tõnu, laulu “Lähen ja naeran” aga tunnustati 1990. aastal diplomiga Naissoo-nimelisel heliloominguvõistlusel laulude arvestuses.

            Brošüür meeskoori ajaloost lõpuks digitaliseeritud

            November 1, 2014

            Vahetult enne Meeskoor Rakvere 65. sünnipäeva pidustusi on meil rõõm teatada, et meeskoori 50. juubeliks (1999) ilmunud trükis koori ajaloost on lõpuks saanud digitaalse kuju.

            Raamatus loetletakse üsna detailselt meeskoori esinemisi, juurde on lisatud fotosid.

            Meeskoor Rakvere 50

            Mõningad fotod, mida raamatus pole, olgu aga siia lisatud

            1980. aasta paiku

            1980. aasta paiku

            1980. aasta üldlaulupeo rongkäik on äsja lõppenud

            1980. aasta üldlaulupeo rongkäik on äsja lõppenud

            2000. aasta Eesti-Soome laulupeo rongkäigu eel

            2000. aasta Eesti-Soome laulupeo rongkäigu eel

              Posted in: Laulumehed teatavad

              Meeskoor Rakvere kutsub laulumehi ühisele teeotsingule

              September 19, 2014

              Tänavu aprillis 65-aastaseks saanud Meeskoor Rakvere sai alles nüüd sügisel mahti mõelda sünnipäeva tähistamisele – kevadet sisustas eranditult valmistumine laulupeoks. Nüüdseks on ettevalmistused sünnipäevaks hoo sisse saanud. 8. novembril kell 15 toimub Rakvere rahvamajas meestelauluüritus “Ma otsin teed”.

              minilaulupidu muuseumi hoovis 15.06.2005 19-02-161949. aasta kevadel loodi Rakvere KIT’is meesansambel, mis raskete aegade kiuste kasvas kiiresti maakonna suurimaks meeskooriks. Tippaegadel oli lauljaid koguni ligi 80, tihti esineti koos tuntud ooperisolistidega ja esitati üsna nõudlikku repertuaari. Koori esinemised on jäänud reeglina Eesti piiridesse (erandiks olid 1990-ndad aastad, mil toimusid kontsertreisid Soome, Saksamaale, Austriasse ja Itaaliasse). Üks kindlamalt juurdunud traditsioone on vastastikused külaskäigud ja ühiskontserdid segakooriga Riola (Nõmme, Tallinn).

              Meeskoori juhatavad Aime Rahula ja Jaanus Nurmoja, algusaegadest peale on kooriga olnud tänane audirigent Olaf Leps. Varem on koori juhatanud Karl Teemets, Aleksander Veevo ja Vilma Nõmmaru.

              Kuhu vaatab meestelaul, kuhu saab ta liikuda?

              Eelkõige tahame, et meie sünnipäeva tähistaks mõnus ja mehine kontsert. Tahame tuua publiku ette meie kandi meestelaulu – selles hetkeseisus, nagu ta parajasti on, oma olemasolevas mitmekesisuses, traditsioonilisuses või otsingulisuses.

              Seega pole kontserdi nimi “Ma otsin teed” sugugi pelgalt juhuslikult valitud laulupealkiri. Eks ole iga Eesti meeskoor või –ansambel praegu rohkem või vähem teeotsija! Kuhu on võimalik liikuda? Kus peitub Eesti meestelaulu elujõud – kas eelkõige meestes või lauludes? Kuidas säilitada ühtaegu traditsioon ning selle värskus? Kas värskeks õhusõõmuks on vaja midagi revolutsioonilist või sobib ka hästi unustatud vana?

              Laulupeo eel kõlanud hoiatused meeskooride kokkukuivamise ohust peaksid olema piisavaks ajendiks, et neile küsimustele vastust otsida. Ühest küljest oli see laulaskonna vähenemine ja vananemine muidugi silmnähtav ja kahjuks mõnikord ka kuuldav. Samas pole laulumeeste soov koos laulda ju kuhugi kadunud ega ilmselt kaogi. Ja pole see meestelaul midagi pensionäride ajast ja arust ajaviide. Meilegi tuli laulupeohooajal üle hulga aja 20-ndates ja 30-ndates lauljaid. Kevadine meesansamblite pidu Roelas näitas, et meestelaulu hetkepilt on hoopis mitmekesisem kui keegi eales osanuks kujutleda. 

              8. novembri kontserdi publikul peaks olema igati põhjust selles veel kord veenduda ning eks kõnele esinejateringki enda eest.

              Kaks kollektiivi tulevad külla väljastpoolt Virumaad. Kuusalu meeskooriga tegime koostööd laulupeorepertuaari omandamisel. Kohal on ka kontserdi ainus “mittemeeskoor” – segakoor Riola kui sõpruskoor. Ülejäänud on kohalikud – Meeskoor Rakvere on kutsunud esinema Virumaa Noorte Meeskoori, kvartetid R.A.M.M ja HaLe MaJa ning muidugimõista ansambli Sõbrad, kelle lauljatest enamik on meeskoori Rakvere endised ja praegused lauljad. Ei saa jätta tänuga märkimata, et sügisene kontsert toimub just tänu meeskoori vilistlaste algatusele.

              Kõlagu siinkohal ka üleskutse võimalikele annetajatele toetada meie ettevõtmist annetustega MTÜ Meeskoor Rakvere pangakontole  EE141010502018051005 selgitusega “Meeskoor 65”

              Uued teeotsijad, ühinege meiega!

              Nüüd tähelepanu laulumeestele, kes ei laula üheski (8. novembri kontserdil esinevas) kooris. Meeskoor Rakvere proovid toimuvad kolmapäeviti algusega kell 18 Rakvere rahvamaja ruumides – 2. korruse kooriklassis.

              Sedapuhku on meeskooril eriti suur bassivajadus, kuid teretulnud olete ikkagi kõikidesse häälerühmadesse. Möödunud sügisel alanud põlvkonnavahetus võiks jätkuda. Vähim, mida lauljakandidaadilt ootame, on elementaarne viisipidamine, rütmitunne ning suutlikus kaaslauljaid ja saatepartiid kuulda. Noodilugejate üle muidugi rõõmustame – häälepartii kiiremad omandajad suudavad ka teisi järele vedada.

              Olete oodatud vähemalt “teeotsimise-projektis” kaasa lööma! Veel parem aga, kui saaksime ka järgnevatel aastatel öelda – lisaks sellele, et meeskoori jäi alles, muutus ta tänu teile otsekui uueks.

              Muide, see ühinemiskutse ei puuduta pelgalt lauljaid, vaid ka noori ja hakkajaid koorijuhte, kes otsivad Eesti muusikamaastikul omi väljakutseid ja väljundeid. Meeskoor Rakvere võiks olla üks neist.

                Posted in: Laulumehed teatavad